Elu nagu filmis

Kevinski kogemused

Taskus viimased 20 dollarit, ilma ööbimiskoha ja tööta. Kuue miljoni elanikuga linn valmistub viimase 30 aasta suurimaks tormiks. Kuidas ma siia küll välja jõudsin ja mida sellest kõigest õppisin?

Sõbrad, jagan teiega ühte oma kogemust elust ja peamiselt seda, mida sellest õppisin. Ehk on kellegile inspiratsiooniks katsumusterohkel ajal.

Elu pendulum kõigub ikka ühest otsast teise ning mõni aeg tagasi kiskus päris äärmusesse, kui leidsin ennast kõikide asjaolude kokkulangemisel Hollywoodi filmi stsenaariumist. Olin kuue miljoni elanikuga metropoli Sydney hubases mereäärses kohvikus nimega “Hemingsway”. Taskus viimased 20 dollarit, ilma ööbismiskoha ja tööta. Kõigele lisaks valmistus linn 30 viimase aasta suurimaks tormiks, väljas puhusid tuuled keskmiselt 50km/h küündides kuni 117km/h.

Täna tagasivaadates mõtlen juhtunust nii:

  • Ära sildista kogemusi negatiivseks ega positiivseks. Sel viisil loome endale reaalsust. Kogemus on lihtsalt kogemus. Iga asi, mis meiega siin elus juhtub on meile vajalik ning tihtipeale paneme me pusletükid alles tagantjärgi kokku. Iga kriis on võimalus kasvada. Usalda.
  • Ära hoia plaanidest ega ootustest kinni. Nii lähed asjade loomuliku kulgemise vastu ning paned kriisi-seemne mulda idanema. Ükski plaan ei õnnestu nagunii sel viisil, kui sa planeerisid ning kramplikult kinni hoides saad vaid pettumuse osaliseks, kui tulemus su ootustele ei vasta. Planeeri, aga ole äärmiselt paindlik.
  • Kriis nagu ikka sünnib vanade uskumuste ja mõttemustrite ajendil. Iga kaos on õppetund ja läbi raskuste õpimegi, kuidas elu lainetel surfata. Aegajalt kukume, seejärel tõuseme jälle püsti ja proovime uuesti. Kohe, kui hakkab veidi välja tulema ja mõtleme, et nüüd on selge, siis kukume taas. Rõhk siinkohal sõnal “mõtleme”. Surfamine, nagu ka elamine toimub tundes, mitte mõttes.
  • Ole targalt “haavatav” ja ära karda küsida abi. See ei ole nõrkus, vaid tugevus. Vaevalisel ajal võib tunduda nagu oleks kogu maailma raskus sinu õlgadel. Usu mind, ei ole. See on meie kõigi jagatud inimkogemus.
  • Tegutse! Kerge on vajuda suurte silmadega imestunult mõttesse ning küsida endalt, kas see on unenägu, avastamaks vaid hiljem, et tegu on reaalsusega.

Minu jaoks lahenes kõik mõne tunniga ja tormi kätte ma ei jäänud. Täna olen ülimalt tänulik selle kogemuse üle ja eks seda tüüpi hetked ongi need, kus tunneme end kõige elusana. Ärge muretsege minevikus juhtunu pärast, ega elage tuleviku plaanides. Meil on vaid praegune hetk ja selles hetkes on õnn, rõõm ja rahu. Samamoodi nagu orkaani südames valitseb vaikus, kust näeb kogu tormi ilu. Olge tänulikud, usaldage elu ja müsteeriumit.

Minu tegemistega saad end kursis hoida Facebooki ja Instagrami vahendusel.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Next post:

17. apr Ülistus elule

Previous post:

16. veebr 5 praktilist tehnikat inimeste veenmiseks